Kruuda telejaama kohta

Ajakirjanikke koondasid ka Ekspress Grupp ja postimees. Esimeses oli minejaid vist 30 ringis. See on kõigest meediaturu kohastumisega kaasnev nähtus.
Ajakirjade kohta ei oska midagi arvata, sest pole neid rikutud pabereid varsti juba 2 aasat ostnud. Internetis võiksid nad kasvõi arhiivi säilimise mõttes edasi tegutseda ja kulud oleksid ka väiksemad.
Telejaam on tegelikult kõige normaalsem. Pole ühtegi rõvedat loomade lugu, ei loomakaitsest (kohtuotsus mingi koera väärkohtlemise eest reporteris) ega hiina leopardi poegadest (tänane reporter) ja tulekahjude ning avariide lugusid ei presenteerita uudiste pähe.

Seevastu sisaldab Kalev Sport telekanal tõsiseid ja informeerivaid lugusid (mitte kellegi näputöö, veidruse või kiiksu lugusid nagu reporter), sinna juurde päevakajalised ja objektiivsed välis- ning majandusuudised ja VÄGA VÄHE reklaami, mis kokku teeb sellest parima eestikeelse uudiste kanali. Ma vaatan muidugi ka reporterit ja tv3 uudiseid aga samuti ka wc-potti, enne kui jõuan sellele vee peale tõmmata. Olen oma blogis reporteri vaatamist kirjeldanud võrdlusega, et paha on vaadata ja haiseb kah aga päris nägemata ei õnnestu olla.
Lisaks on seal juba täiesti vaadatavad seriaalid, “60 minutit” on parem maailma ülevaade kui AK terve nädala jooksul, Vastuargument võib konkureerida Foorumiga, jne
Kuid tõeline probleem on Kalev Meedias reklaami müük või õigemini sellega mitte tegelemine. Vaatajana muidugi rõõmustan aga see näitab, et tegijate oskusteave oli vildakas või tehti äriplaan mingite sponsorsummade peale. Interneti reklaami eemaldab aga ad block väga edukalt ja selle tõttu arvan, et ainult lollid inimesed/juhid tellivad bännereid või müüvad selle abil midagi.
Ma müüsin sügisel dvd salvestajat, millel oli kõvaketas tv salvestamiseks ja üks helistaja oli mees, kes tahtis sellega salvestada arvuti pilti ja nii teada saada, kus tema lapsed internetis käivad või mida arvutiga teevad. Ta polnud kuulnudki aadresside ajaloost või filtritega piiramisest, klahvide logeritest rääkimata. Suutsin pingutusega vastu seista oma soovile taolise lolli käest raha ära võtta, sest ta oli ikka “väga tume.” Kujutan ette, et selliste “teadmistega” inimestele müüakse ka bännereid, sest isegi oinas näeb seda kui müügiosakonna “töö tulemust” aga vähesed teavad, et enamasti püütakse sellega 2 kuni 5 protsenti külastajatest, kellega tehinguks läheb umbes kümnendikuga.

Poliitbroiler Maripuu lahkumine

Sotsiaalminister Maret Maripuu teatas oma lahkumisest 23. veebruaril. Mina ei usu tema siirust selle juures. Pigem leiti talle mingi soe koht kuhu ta valimisteni jäänud ajaks “maandada”.

Mäletan 2005(?) augusti sündmusi Võrus, kus sealne reformikate linnapea astus heast peast tagasi. Teatas umbes nii, et nüüd on tema töö tehtud. Kuid oh üllatust, pärast reformikas Ivi Eenmaa maandumist linnapea toolile, sai varasem linnapea sihtasutuse juhiks, mis hakkas tegelema linna staadioni rajamisega. Sisuliselt siis liigutati üks reformi puuk uuele tekitatud kohale, et Moskvasse kultuuritööle mitte lastud Eenmaa saaks paika sätitud.

Tõenäoliselt sai viimaseks piisaks karikas ministri esinemine teles, kus ta ei suutnud isegi oma palga suurust meenutada. Päev hiljem selgus, et oleks võinud öelda maagilised sõnad: 5,5 kordne keskmine palk.

15. jaanuar 2009 saade Ekspress:
Küsimus: Proua minister. Palju teie palk on koos lisatasudega?
Maret Maripuu: 50 000 umbes.
K: 50 000 kätte või sellest lähevad maksud maha?
Maripuu: Ma ütlen ausalt, et… kui ütlen siis võin valetada. Umbes nii.
K: 50 tuleb kätte või tuleb vähem kätte?
Maripuu: Natuke… Ütleme 50
K: 50 tuleb kätte?
Maripuu: Kui keegi tahab teada võib mulle meili saata. Vastan kirjalikult.
K: Mis teie meili aadress on?
Maripuu: Maret punkt Maripuu ät sm punkt ee.
K: Kuidas on nii, et ikka juhtub selliseid apsakaid, just sotsiaalselt kõige nõrgamalt kindlustatud inimgruppidega. Kaua peab rahvas pealt vaatama Eesti eliidi taskute täitmist? Mis siis saaks kui Teil Maret Maripuu jääks üks kuupalk saamata? Kas tuleksite toime?
Maret Maripuu: Eks ema ja isa aitaks. Kui hätta jääks.

Lahkumist kajastab ka Õhtuleht

PS. broileriks nimetatakse soomes neid poliitikuid, kes on välja kasvanud partei noorteorganisatsioonist ehk inkubaatoris välja haudunud.

Sugu tegevad koerad ja rahamaias tibi

Eile oli ühe ajalehe interneti versioonis uudis väikestest koertest, kes kannava ilusaid riideid nagu inimesedki. Juures oli pilt, kus isane kargas emast.

Alumine uudis oli ühest USA neiust, kes pani oma neitsinaha oksjonile. Inimliigi emased on palju praktilisemad. Milleks lasta tasuta nühkida kui võib selle eest raha küsida. Praeguse seisuga väärtuses 45 miljonit krooni. Pildil oli neiuke avara dekolteega oma trumbid ka letti löönud.

Koerad kargavad tasuta, neiu nõuab nutsu. Õhtuleht 21. jaanuar 2009

Nende kahe uudise võrdluses meeldivad mulle koerad rohkem. Nad vähemalt pole nii materialistlikud.

Pealegi kirjutas trend24 (jah, ma satun kord nädalas ka sinna lehele pealkirju jälgima), et meeste sissetuleku suurenemine pidi tõstma nende naiste saadavate orgasmide arvu. Samuti meenub mulle mingi delfi(?) infokild, et erinevate automootorite häälte puhul (sõidu-, veo-, sportauto) täheldati mõju ainult naistele (kuigi võiks eeldada pigem meeste innustumist) ja selles oli jällegi kõige erutavam sportauto hääl, mille omanik ei saa teatavasti vaene olla.

Ühest arhiivist aga leidsin sellise väite:

* USA teadlased on kindlaks määranud neli lõhna, mida nuusutades naised kindla peale põrmu vajuvad. Igaüks neist matkib veidi eri seksihormooni. Niisiis: siduge naisel silmad kinni ja lehvitage tema nina all alljärgnevaid esemeid – ta erutub, teadmata isegi, miks.

1. Tükk vinüüli (või midagi muud, mis uue auto lõhna meenutab).

2. Kummipall.

3. Nahkjakk.

4. Värske rahatäht.

Allikas: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=104416

Tundub, et kõigi juttude kiuste mõistva, hella südame ja targa mehe otsimisest on naised tegelikult ainult sellest huvitatud “kui palju raha mees palgapäeval koju toob.” See oli jutumärkides, sest tsitaat pärines minust rohkem aastaid elanud naise suust. Punkt.