Mida teeksime ilma Liis Lassita?

Kui Liis Lassi ei oleks juba 2006. a. meedias avastatud, siis oleks tulnud ta praeguseks välja mõelda. Viies päev järjest kirjutab üleriiklik ÕLeht Liis Lassist. Ajakirjanikud peaksid talle lausa ausamba püstitama, sest temale helistamisel saadakse kindlasti mahlakas lugu.

Ma ei hakka neid viimaseid kordama aga teen lühikese loetelu:

• Liis Lass on isekas ja egoistlik 28.veebruar Liisi eraelu ja meessuhted kolmel viimasel aastal.
• Liis Lass rikkus presidendiballil jämedalt etiketti! 27. veebruar
• Liis Lass: kas hapu üllatus presidendiballil? 26. veebruar
• Lassi saaga jätkub! Psühhiaater: Lass otsib tähelepanu 27. veebruar
• Liis Lass lõi presidendiballil tätoveeringuga laineid! 24. veebruar
• VIDEO: Kas Liis Lass tuleb suurde poliitikasse? 24. veebruar
• Liis Lass presidendiballil: vaese mehe Carmen Kass? 24. veebruar
• Liis Lass uue kallima embuses juba detsembrist? 23. veebruar

Pea kõiki neid ühendab väga väike infoväärtus, mida võiks pigem nimetada mõttetuks infoks ehk infomüraks. Samuti väga suur kommentaaride (klikkide ja reklaamide arv) arv, mis enamasti jääb 100 ringi või üle aga võib jõuda ka tulbisti üle 200 piiri.

Kas ma olen ainus, kelles hakkab tekkima juba trots jätta igasugune lugemine pooleli kohe kui olen näinud Liis Lassi nime? Rääkimata sellest, et Lassi portaali olen ma siiani külastanud vähem kordi kui Eesti on endale presidenti valinud.

Kui tahad Bonnieri preemiat siis kirjuta minust!

Hö-hö-höö, Tarmo Vahter saigi eile Bonnieri preemia. Ma kirjutasin juba 27. märtsil 2008 ehk 11 kuud tagasi: ajakirjanik Vahter, jätka samamoodi valetamist, äkki saad ka aasta pärast Bonnieri! Näete, ta saigi! Seega soovitus Ekspressi ajakirjanikele, kes tahavad Bonnieri preemiat, siis peate kirjutama minust. Ilmtingimata aga tegema räigeid faktivigu.

Minuga seotud asjadest on Eesti Ekspress kirjutanud kaks artiklit. Ma mõtlen vähemalt suuremaid kui pool lehekülge. Või õigemini siis ikkagi terve leheküljelisi materjale.

Esimest korda tegi seda Birgit Püve 2003 suvel. Tema sai oma Bonnieri 2004. Teine oli siis Tarmo Vahter möödunud aastal ja sai eile Bonnieri ning 40 000 rootsi krooni. Summa tundub soliidne aga SEK on viimasel ajal tublisti nõrgenenud EURo vastu ja praegu vastab umbes 18822 Iisraeli uuele seeklile. Arvutuse aluseks oli Eesti panga eilne kurss ja teenustasusid ei ole arvestatud.

Tarmo Vahter saab Bonnieri preemia http://www.youtube.com/watch?v=klLVM-ONh_U

Järgnev pilt on siis minu reageering Vahteri artiklile 27. märtsil 2008.

Reageering Tarmo Vahterile

Siiani siis Ekspressis kaks pikemat lugu ja mõlemad loo autorid on saanud järgmisel aastal Bonnieri preemia. Pole paha! Seega mind ei üllataks kui ka kolmanda artikli kirjutaja, kes iganes selleks juhtub olema, saab järgmisel aastal selle preemia. Aga te peate tegema suuri vigu nagu Birgit või täitma Tarmolikult ärapanemise tellimust, sest muidu pole teil lootustki. Ja vigu peate tegema, rohkel vigu!

Tegelikult on Innol õigus, et

Tarmo Vahteri suguseid entusiastlikke ajakirjanikke on Eestis vähe, neid võib kahe käe sõrmedel üles lugeda. Samas töötab väljaannetes terve trobikond tegelasi, kelle ametinimetus on küll ajakirjanik, aga kelle töö on kuskilt saabunud teadete ümberkirjutamine või ettevuristamine.

http://innojairja.blogspot.com/2009/02/ajakirjanduse-soltumatusest.html

See eelnev polnud kindlasti mitte “katselooma kutse eksperimendiks” sest ma olen tegelikult üsna pettunud eesti ajakirjanikes.

Poliitikute kannupoisid KAPO ja Vikerraadio tegutsevad!

Suur poliitiline lahing on Toompea all käimas. KAPO käis möödunud aastal Linnavalitsust puistamas ja seekord Peterburi teel Vilmsi sihtasutuses. Vikerraadio nimetas päeva plussiks kogunisti Elmar Sepa vahistamise.

Fotograaf luurab skandaali järgi. 18. juuni 2008 Schnelli pargis, Toompea all. Foto Virgo Kruve

Seejuures ei ole teada asjaolud! Aga lihtsalt see, et Keskerakonna poliitiku vahistamine andis neile võimaluse lugeda ülesse kõik kahtlustused alates korterite ärist (ei leitud süütegu), Parbuse juhtumist (uurimine alles käimas) kuni kuulujuttudeni Elmar Sepa poolt altkäemaksu võtmisest. Ma pole riiklikult finantseeritud raadiost kuulnud tükil ajal sedavõrd tülgastavat arvamust kui nüüd Kaja Kärner ja Tarmo Maiberg suutsid seda avaldada.

Tsiteerin 26. veebruari kell 15.15 ajal eetris olnud Vihkamisraadio saatejuhtide teksti (kuulatav mp3 formaadis):

Kaja Kärner: Päeva plussi saab meie käest Kaitsepolitsei kes… on otsinud täna seoses kahtlustusega läbi venekeelse ajalehe Vesti Dnja toimetuse, samuti sihtasutuse Jüri Vilmsi sihtkapital ruumid ja samuti linnavolikogu liikme Elmar Sepa kodu, seoses, ee… pistise skandaaliga mis on umbes 2 kuud tagasi, eelmise aasta lõpus ee… puhkenud linna ametniku Ivo Parbuse ümber. Elmar Seppa on varem mn… kahtlustatud ja süüdistatud mitmetes Tallinna kesklinna korterite tegingutes, tema nime on seostatud korruptsiooniga, sest väidetavalt on ta sahkerdanud linnale kuuluvaid kortereid erafirmadele aga nüüd on siis ta valgusvihku sattunud seoses süüdistustega mis on esitatud ivo pargusele.

Tarmo Maiberg: Tuletame siis meelde, mille raames Ivo Parbus on kinni võetud, ta on endiselt vahi all ja see saaga sai alguse eelmise aasta lõpus, nagu sa ütlesid, et varem on Kaitsepolitsei sama kriminaalasja raames kinni pidanud ka Merko juhatuse liikme Tõnu Kortsu, kes väidetavalt andis siis Tallinna abilinnapea nõunikule Ivo Parbusele pistisena 25 tuhande kroonise Estraveli kinkekaardi ning Parbust ennas kahtlustatakse kolmelt inimeselt ja ühelt firmalt pistise võtmises kümne detailplaneeringu tõrgeteta asjaajamise korraldamise eest. Ja sama uurimise raames kuulutas Kaitsepolitsei mullu ka kahtlustatavaks Kristiine Linnaosa vanema asetäitja Aleksander Raide ning ärimees Toivo Susi.

Kaja Kärner: Natuke kummaline on see, em…, see ajavahemik Ivo Parbuse vahi alla võtmise ja nüüd uute läbiotsimiste vahel on veninud 2 kuu pikkuseks aga noh tuleb anda inimestele ehk siis kaitsepolitseile aega tööd teha. Väga palju kommentaare ei ole sellele täna lahvatanud loole õnnestunud saada ka kolleegidel ajalehtede toimetustes. Ühe kommentaari on Eesti Päevalehe veergudel või onlainis andnud siis Tallinna Linnavolikogu liige Liisa Pakosta, kes ütleb, et temale tundub loogilisena see, et Tallinna linnavalitsuses lahvatanud skandaalis võib olla rohkem inimesi keda kahtlustatakse ja kellele süüdistus esitatakse. Ja nii nagu linnavolinik Liisa Pakosta, nii loodame ka meie, et Kaitsepolitse teeb oma tööd korralikult ja kontrollib kõiki kahtlusi.

Meil on päeva jooksul olnud side ka riigiprokuratuuriga ja Vikerraadio Uudis+ on pandud ootelehele. Esimesel võimaluse kui prokuratuur peab võimalikusk anda vähimatki selgitust, kommentaari siis, siis kuuleb seda ka Uudis+ kuulaja.

Tsitaadi lõpp.

Pange tähele, et positiivseks nimetati inimese kahtlustatavaks kuulutamine. Seejuures loeti tema kõik varasemad seosed ja kahtlustused ülesse, et kuulajat ikkagi veenda suure-suure pahalase tabamises.

KAPO on alates oktoobrist näidanud oma suurt oskust meedia ja ajakirjanikega manipuleerida. Neid kutsutakse vahistamiste juurde, kahtlustatavaid näidatekse teles pikemalt kui kohtusaalis süüdi mõistva otsuse saanuid.

Sellise KAPO ja Vihkamisraadio ühistegevuse eesmärgiks on stigmatiseerida opositsiooni ja jätta muljet alternatiivi puudumisest praegusele Ansipi valitsusele, mis viis Eesti vähem kui aastaga majanduslangusse.

Loe lisaks: Vikerraadio kui valitsuse propagandapasun. Jaanuaris kutsus Vikerraadio valitsusse kuuluvate erakondade inimesi uudiste- ja poliitikasaadete välisel ajal stuudiosse või edastas intervjuusid nendega kolm korda sagedamini, kui andis sõna mõne valitsusvälise erakonna liikmetele. Selliseks maailmavaate propageerimiseks anti Eesti suurima kuulatavusega raadioprogrammi eetriajast 76 protsenti, kui intervjueeritaval oli valitsuserakondlik taust.

Riigikogu töötab isegi südaööl

Väike märk minu enda blogist, et Riigikogu töötab tõepoolest ka südaööl. Olen juba varem märganud, et mind jälgitakse/loetakse aga see on ilmselgelt vähenenud pärast poliitilise kuuluvuse lõpetamist.

Blogi lugeja tuli riigikogust kell 00.06

Muide, kui kellelgi on salvestatud eile kell 23.45 eetris olnud Riigikogu infotund, olen huvitatud selle koopiast, sest ise unustasin selle ära. Näiteks Soomes on Eduskunna ülekanded otse ja seal on kohal kõik valitsuse ministrid ja mitte ainult 3 põrsakest, keda siis küsimustega rõõmustatakse. Eestis aga näidatakse opositsiooni küsimusi valitsusele natuke enne südaööd ja heal juhul kordusena neljapäeva lõunal. Näiteks täna ei ole ka kordust, sest Urmas Paet teeb välispoliitilist ettekannet. Seega nõuab opositsiooni kriitiliste arvamuste teada saamine väga täpset telekava jälgimist ja tehnoloogilist varustatust, sest südaööl pole inimeste tähelepanu jälgimiseks ja kaasa mõtlemiseks enam sugugi ergas.

Kurdide mõnitamine hukutas Türgi lennuki?

Eile ehk 25. veebruaril kukkus Hollandis alla ja murdus kolmeks tükiks Türgi lennufirmale kuulunud Boeing. Hukkus 9 reisijat. Päev varem ehk 24. veebruaril oli Türgi parlamendis piiratud vähemusrahva kurdide õigust oma emakeeles rääkida. Kurdi keeles kõnet pidada üritanud rahvasaadiku näitamine katkestati teles ja diktor vabandas, et selline asi pääses eetrisse. Euroopa Liidu nõudel on türklased leevendanud rahvusvähemuse kurdide allasurumist aga nende olemasolu püütakse endiselt minimeerida. Mitte kaua aega tagasi oli ka kurdidel oma emakeeles rääkimine keelatud.

Seejuures on oluline märkida, et alla kukkunud lennuki hooldus tehti alles möödunud sügisel.

Sõna Türgi on samuti purunenud pärast lennuki alla kukkumist. TV3 uudiste pilt

See kõlab ehk ülepakutuna, et kurdide alla surumine võiks hukutada lennukeid aga meenutage, et Hiinas hukkus umbes 30 000 inimest väga suures maavärinas vaid loetud päevad pärast seda kui Tiibeti alistamise aastapäeva äramärkimine oli veriselt maha surutud.

Siin ilmas on asjad rohkem seotud kui ateistina tahaks seda tunnistada ja kõik halvad teod teiste rahvaste kallal (samuti inimeste tasandil) tulevad sulle endale üsna kiiresti tagasi.

Isegi eelnevale vaatamata olen seisukohal, et Türgi tuleks Europa Liitu vastu võtta. Aitab küll sellest mõnitamisest 40 aastat kestvate läbirääkimistega.

Miljonär Mart Laar müüb end 600 krooni eest

Eesti tuntud erakonna IRL esimees Mart Laar, kes saanud tuntuks kahel korral valetamise pärast peaministri kohalt tagasi astumise ja rahva vara parseldajana (nimetatakse erastamiseks), teenib lisatulu õhtusöökidega. Nagu selgub, siis 600 krooni inimese pealt. Huvitav, kas Riigikogu 52 000 kroonine palk jääb väheseks?

Viimati sai Mart Laar 6,5 miljonit krooni ühelt välismaa fondilt toetusraha 2007. aastal vahetult enne valimis just nimelt nende “reformide” tänutäheks kui ta täitis riigi eelarvet varem kogunenud riigi (rahva)vara maha müümise eest. Nagu näeme Ameerika praegusest majanduskriisist, siis on ka tema juurutada püütud süsteem väga vastuvõtlik kriisidele.

Mart Laar Harjumäel 2008. oktoobris. Foto Virgo Kruve

Nagu mäletate suvest kui Riigikogus maksti palka suvise vaheaja ajal edasi, siis Riigikogu liige on rahva teenistuses 24/7 ja mind täitsa huvitab, kuidas peaks suhtuma sellisel juhul täiendava raha võtmisse. Ma ei piiraks töökohtade või ametite arvu aga palk olgu ikkagi ainult üks. Kuidas muidu välistada, et näiteks alkofirma võtab endale koolitajateks, konsultantideks või õhtusöökide lauapartneriteks näiteks pool Riigikogu (IRL, SDE ja REF) ning vastastikku kasuliku vestluse järel tuleb neil mõte kehtestada näiteks poole väiksem alkoholi aktsiis Eesti väiketootjatele nende abistamiseks. Muideks, Eestis on püütud varem jagada alkoholi aktsiise vastavalt tootja suurusele. Tookord see ei õnnestunud eriti, sest suurtootjad jagasid siis ennast väiksemate tütarfirmadega.

Mõned katked Siret Kotka blogist selle Riigikogu liikme harrastuse kohta.

Veidi enne kaheksat ja ligi kahe ja poole tunnise hilinemisega jõudis hingeldav, sassis juustega, kingapaelad lahti, pluus püksist väljas, karvane kõht punnis ees ja silmnähtavalt ärritunud Mart Laar.

Laar ei varjanud sugugi, et koalitsioon käitub Keskerakonnaga seoses soolise võrdõiguslikkuse seadusesse tehtud muudatusega mitte just kõige viisakamalt. Mart Laar kirjeldas parlamendis koalitsiooni käitumist järgmiselt, tsiteerin: „Antud hetkel ma toetan parlamentaarset sigatsemist ja toetan seda ka edaspidi.“

Laar ei hoidnud end tagasi eelmiste valitsuste kritiseerimisega, sest tema arvates on just nemad süüdi selles, et täna tuleb meil riigieelarvet kärpida.

Kuna iga inimene pidi Laariga õhtustamise eest maksma vähemalt 600 krooni, võis Laar sel õhtul teenida kokku ligi 20 000 krooni. Igati arvestatav topeltteenistus lisaks riigikogust saadavale maksumaksja rahale.

Teisisõnu Laar tegi tööluusi maksumaksja kulul ja talle maksti selle eest veel peale ka. Lihtsalt öeldes tegi haltuurat! Kes ütleks ära võimalusest teenida rahva kulul veel paarkümmend tuhat krooni ühe õhtuga? Kindlasti ei oleks selleks inimeseks kahekordne peaminister Mart Laar! Kui palju taolisi hästirahastatud kohtumisõhtud pealinna restoranides on ta veel korraldanud Riigikogu istungite ajal?

http://siretkotka.blogspot.com/2009/02/laar-tegi-haltuurat.html

Jääb üle tõdeda, et isegi miljonäril pole raha kunagi ülearu ja alati on seda juurde vaja.

Riigikogulane kohtus valijaga, Liis Lassiga

Eile õhtul plahvatas üksluiseks muutuvas seltskonna ajakirjanduses rõõmus pomm. Üks Riigikogu liige viis presidendi vastuvõtule – Liis Lassi!

Mulle meenub ärimees Jaan Tootsi kahe naise pidamise aegadest Elo Mõtuse küsimus, et miks ta tuli Kersti Tootsiga. Ilmselt ootas ajakirjanik armukesega ilmumist. Jaan oli ilmselgelt üllatunud aga vastas umbes nii, et miks ka mitte tulla oma abikaasaga. Mis sellest, et varem oli avalikult oma poole noorema valmistusaastaga Katit eksponeerinud. Lihtsalt presidendi vastuvõtule minnakse oma seadusliku poolega, kuigi voodiloom võib ka keegi teine olla.

Selle Jaan Tootsi näite tõin selle pärast, et mitte väga sagedase seltskonna kroonika lugejana ei olnud ma teadlik, et Lauri Laari oleks vahepeal oma perekondlikku seisu muutnud. Jah, olin lugenud kahtlusi ja spekulatsioone aga ka mitte midagi enamat või kindlas kõneviisis kirjutatut. Lisaks sellele oli Liis Lass kuni viimaste nädalateni huvitunud hoopis teise valdkonna meestest. Elmar Liitmaa oli kidraga  (see läheb naistele alati peale) muusik ja see viimatine tüüp oli mingi ärimees. Nüüd siis ootamatult Riigikogu liige. Mis see muud ikka saab olla kui Riigikogu liige võttis ühe oma valija tänutäheks käevangu ja viis presidenti Toomast ja proua olen-peenike-rullitibin Evelini vaatama. Sellest eilsest õhtust võiks hakata tõsisemaid järeldusi siis tegema kui Liis Lass peaks järsku brünetiks muutuma. Ma olen tundnud Laurit rohkem kui tosin aastat aga tema huvi blondiinide vastu pole ma varem küll täheldanud. Mis muidugi ei tähenda, et inimene ei võiks muutuste ajal, nagu seda on pühvli aasta, teha ka oma maitses muutusi.

Lugege lisaks minu eilset postitust, mida ei hakka linkima või kuumalt kommenteeritud artikleid elu24.ee lehel või delfis.

Soome tõstab pensionile saamise vanust

Kuulasin hommikul Soome Nova raadiost, et Soome tõstis pensionile saamise ea 63 aastalt hoopis 65 aasta peale. Sealne Keskerakonna peaminister Matti Vanhanen põhjendas 2 aastat kauem töötamist isegi praeguse majanduskriisiga. Täiesti lollid, kes tegid endale pensionifondid. Tegelikult tõstetakse vanusepiiri, et ei peaks liiga paljudele maksma.

Ma pole väga täpselt uurinud aga loetu ja kuuldu põhjal arvan, et kõigile makstav pension tuli alles ENSV aegadel. Esimese Eesti Vabariigi ajal oli pension ainult riigiametnike ja -palgaliste võimalus. Seda polnud ka erafirmades töötajatel. Arvestades praeguseid arenguid tööjõu vähenemise ja inimeste kauem elamisega (Eestis on <380 000 pensionäri) võib üsna kindlalt eeldada, et umbes 30 aasta pärast on riiklikult saadav pension kärbunud millekski lastetoetuse laadseks mõttetult väikeseks, mille eest saab ehk kaks pakki mähkmeid (ka vanad inimesed võivad neid vajada).

Kas vanur on juba pensionil või läheb tööle? 8. oktoober 2008 Foto Virgo Kruve

Nimelt küsiti juba 2001. aasta viimastel päevadel toonaselt peaminister Siim Kallaselt, et kas 300 kroonine lapsetoetus ei ole mõnitav kui näiteks piima andev lehm sai märgatavalt rohkem. Praeguseks ei ole 7 aastat hiljem midagi muutunud ja iga laps on riigile endiselt väärt 300 krooni. Kahjuks ei tea ma hetkel kui palju maksab riik lehma või lamba toetusraha aga ma kavatsen selle välja uurida.

Rõhutan siis veelkord, et Eesti pensionisambad on ainult lollidele, kellele jäetakse lõpuks ainult lootus. Midagi head ega stabiilset ei saa tulla süsteemist, mis loodab väärtusi akumuleerida läbi spekuleerimiste aktsiatega. Aktsiad ja teised finantsinstrumendid on oma olemuselt legaliseeritud vahend, et võtta lollide käest raha ära. Praegune majanduskriis sai alguse USA aktsiaturul toimunud laiaulatuslikust pettusest, kus nõrga krediidivõimega inimestele anti kinnisvara laene ja nende alusel moodustati siis uusi ja börsil kaubeldavaid võlakirju. Neid ostsid ka pensionifondid.

Vanur on hädas lumest puhastamata kõnniteel. Kolmas päev pärast lumetormi Tallinnas, 26. november 2008. Foto Virgo Kruve

Pensionifondi on väga lihtne korjata sissemaksete raha aga tänasel päeval näeme, et sellest on isegi vähem alles jäänud kui on sinna sisse makstud. Kahjuks pole võimalik inimesel vähendada oma töötasudelt riisutavat sotsiaalmaksu osa, mille riik võtab terrori ähvardusel praeguste pensionäride ülalpidamiseks.

Küll aga pole mingit mõtet teha sissemakseid aastakümneid II või III samba fondi ja loota, et pensionile mineku ajaks võiks seal veel midagi alles olla. Vaadake mis juhtus Eesti panganduses 10 aasta jooksul! Aastaks 2002 .oli kunagi litsentsi alusel tegutsenud 46 panga asemel alles jäänud vaid 7. Sarnane kadumine saab toimuma ka pensioniraha lubajate hulgas.

Liis Lass viis riigikogu liikme Ilvese vastuvõtule

Mulle sattus just laupäeval kätte eelmise aasta septembri või oktoobri Kroonika, kus sees uudis Lauri ja Oksana Laasi abielu lahutamisest. Mõtlesin just lõunal, et huvitav, kas nüüd läheb Lauri üksinda. Nüüd teatab Delfi skandaalist, et läks Liis Lassiga. Noh, seda oligi arvata kui Elmar Liitmaa sõitis üksinda Taimaale. Või ei saanud Liis lennuväljalt minema.

Ma ise seda kätlemist ei juhtunud nägema aga õnneks on kogu üritus varsti plaadil ja siis saab kasvõi kaaderhaaval üle vaadata.

Delfi suutis halvas mõttes üllatada. Esiteks ei ilmne tekstist, milles seisnes skandaal. Oleks siis võinud välja kirjutada. Kas Liis Lassil on olnud liiga palju suhteid ja Lauri Laasi käevangus oodati Peterburis töötavat Oksanat?

Ma siiski arvan, et tegemist võis olla valimiste aastal samasuguse trikiga nagu tegi Urmas Reinsalu kui viis Arnold Rüütli vastuvõtule Carmen Kassi.

Liis Lass on näidanud ennast sõnaosava ja aruka naisena, vähemalt vaidluses Mihkel Rauaga. Ma üldse ei imestaks kui tal oleks ka poliitilisi ambitsioone, sest enese näitamise edevust on tal kindlasti, sest muidu ta poleks telerisse trüginud ja poliitika on enese näitamiseks ning rääkimiseks isegi parem koht. Palju sa ikka ilmateate kõrvale oma maailmavaatest rääkida saaksid.

Huvitav, kuidas seda Lassi portaal kajastab?

Andrus Veerpalu ja kuusnurk

Seekord siis eelmise reede meenutuseks üks 19. jaanuari pilt, kus Andrus Veerpalu kannab suure kuusnurgaga suusamütsi. Tõenäoliselt on kuusnurk mingi firma logo või sümbol.

tv3 ekraani foto