Veel üks ajaleht lõpetas ilmumise

Eile trükiti siis viimane iseseisev ajalehe Pärnu Börsi number. Edaspidi jääb kuulutuste leht ilmuma vaid Pärnu maakondliku Postimehe vahel.  Hannes Kuusmaa kirjutab selle kohta väga ilusti:

Kuulutusi edastav ja meelelahutuslikku lugemist andev tasuta leht pakub üha vähem huvi reklaamiandjatele ning seda on kokkuhoidlikes oludes aina kulukam kirjastada.

Nii ongi AS Pärnu Postimees sunnitud lõpetama Pärnu Börsi eraldi lehena ilmutamise. Vähemalt selleks ajaks, kui majandussurutis ja seetõttu reklaamituru dieetaeg kestab.

Ligi kümme aastat tagasi, 1. novembril 1999 ilmuma hakanud Pärnu Börs pakkus pärnumaalastele lahedat lugemist ja muutus mõni aasta tagasi Pärnumaa iganädalaseks kinnisvarateatmikuks.

Ajad on muutunud. Nagu ei naase meile enam mõne aasta tagune kinnisvarabuum, nii ei suuda ennast majandada veel kümme aastat tagasi väga perspektiivikaiks peetud tasuta lehed. Asi pole ainuüksi viimase aasta majanduslanguses, asi on samavõrd veebilehtede kiires arengus. Veebilehed on internetiühenduse omajatele tasuta, ajalehed paraku enam mitte.

http://www.parnupostimees.ee/?id=100589

Eriti meeldis mulle see võrdlus kinnisvara teatmikuga. See näitas, et headel aegadel oli kinnisvara laenude inimestele kaela määrimiseks reklaami rahasid piisavalt ja võis ka ajalehe pinda osta. Nüüd on aga inimestel raskusi nende tagasi maksmisega ja see kestab tõenäoliselt ka  järgmise kümnendi järel.

Mina prognoosin, et tasuta paberlehti vajatakse edaspidi veelgi vähem, sest lugejana ei saa ma neist reklaame enne lugemist välja lõigata (interneti reklaamid blokeerib brauseris ad-block nimeline filter) ja nende ajaline hilinemine on piisavalt suur, et mitte loota neist ajakriitilist infot saada. Ma pigem kasutan RSS-i, siis ei pea ka lehtede kodulehele minema muidu kui ainult huvi pakkuva pealkirja peale.

Tõstke nüüd käed, kes on viimase poole aasta jooksul otsinud paberile trükitud telefoni kataloogist mõnda numbrit. Mina ütlen ausalt, et mul on aknalaual 2004. a paks kollane raamat ja seda pole ma vähemalt 4 aastat avanud. Milleks kasutada paberist kataloogi kui internetis saab igaüks oma info kättesaadavaks teha?

Seejuures imestan ma endiselt Ekspressi gruppi kuuluvate väljaannete visadust, kes püüdsid mulle firma reklaami neisse pähe määrida veel jaanuaris 2009. Jah, ma tean ka nende kodulehel andmete avaldamisest aga see on tööriistaks ka teistele “tüütutele müüjatele” oma ohvrite leidmisel ja mulle pole vaja helistada, et rääkida mida ma võiksin tahta osta, sest mul on endal pea otsas.

Hiina arvutite spioonivõrk sai paljastatud

Kaasajal on info rohkem väärt kui kuld, sest selle abil saab teenida nii rikkust kui võimu.

Selle tõttu pole midagi üllatavat kui Kanadas saadi jälile riikide välisministeeriumite ja saatkondade arvutite vastu suunatud nuhkimisvõrgule.

http://www.hs.fi/ulkomaat/artikkeli/Laaja+vakoiluverkosto+internetiss%C3%A4+ulottuu+Suomeen+asti/1135244744423

Tolmulinn Tallinn

Eestis tuleks keelustada naelrehvid, sest nende lõhutud asfalt paistab kõigile silma ja tolm määrib ka jalakäija jalatsid. Kui mäletan õigesti TTÜ teadlaste uuringut, siis 100 km naeladega tekitab 5 kilo asfalti tolmu. Sellise tolmukorra sai eile Tallinnas kõndida 1 tunniga.

Tallinnas kõndimine katab jalatsid tolmuga. Autori foto.

Nagu võite pildilt näha, siis on väga selge kontrasti vahe neis kohtades, kus pükste alumine äär on tolmu ära pühkinud. Seega hakkab tolmune jalats ka väga selgelt silma kui kaasinimene peaks pilgu maha pöörama.

Seejuures ei käinud ma kusagil “põllul” kõndimas, vaid ainult asfaltil (Põhja-Tallinnast Kesklinna) aga
üsna suure liiklusega tänavate ääres. Üsna mitmel korral nägin ka tuule poolt ülesse keerutatud tolmu pilve, mis siis kogu ümbrusele maha langes.

Muidugi võib oodata kevadkoristuse algusega aprillini aga see ei vähendaks järgnevatel kevadetel teede äärtesse kogunenud tolmu hulka. Õnneks pole mul astmat aga mõeldes selle ringi lendava tolmu peale, peaks neile vist küll tõsiselt kaasa tundma. Äkki peaks Eestis ka hakkama juurutama seda jaapani kommet, kanda avalikes kohtades arstimaske?

See võiks olla ka Tallinnas opositsioonis olevatele reformierakondlastele, sotsiaaldemokraatidele, laarikutele ja rahvaliitlastele heaks protesti meetodiks Keskerakonna vastu. Avalikult maski kandes näitavad nad, et nende jaoks on Tallinna õhk saastatud ja kaasinimeste tervis on ohus. Tegelikult peaks perearsti poole pöördunud inimesed, kellel on köha või mõni muu piisknakusena leviv viirus, sellist maski sundkorras kandma, et nad ei nakataks teisi. Kõige rõvedam kogemus oli mul paar nädalat tagasi trammis, kus noor ema lasi oma algklassi lapsel praktiliselt minu kõrval üsna pikalt lahtise suuga köhida, nagu hobune, ilma sellele tähelepanu pööramata. Seejuures veel mitmel korral. Igatahes oli mul õhtul kurgus kriipiv tunne aga õnneks läks see üle.

Ja nüüd kõik võimuahned parteid, peale suurele Keskerakonnale! Tallinna võim vajab veel muutmist ja üks “pronkssõdur” on veel ära viimata.

Järgmine postitus siis maitsetuse monumendi teemadel. Jääge kanalile.

Ajaleht kogub kampaaniaga meeste hala

Mäletate veel neid maa teemalisi teleseriaale nagu: Farm, Maamees otsib naist või Lihtne elu. Neist viimases olid vähemalt ilusad osatäitjad. Nüüd on Maaleht aga kuulutanud välja kurbade lugude konkursi “Maamees nutab.”

Ma olen ka varem soolise võrdõigslikkuse teema juurde kirjutanud, et eesti mehel ei ole kombeks nutta või kaevelda, ta sureb vaikselt. Isegi abi järgi küünitab ta alles siis kui on pöördumatult hilja.

Ma ennustan, et sinna laekub enamasti naisautorite kirjapanekuid ja sisu saab olema meeste vigu põhjav.

www.maaleht.ee

Kusjuures Maalehe artikli juurde lisatud pilt on ka selles mõttes eksitav, et krokodillil ei tohiks olla pisaranääret ehk siis krokodill ei nuta kunagi. Iseasi, kas maamehed on ikka võrreldavad krokodilliga. Seda siis välimuse poolest.

Hispaanias puhkamine viis Peep Taimla töökoha kaotamiseni

Eelmisel reedel jõuti Reformierakonna, IRL ja SDE juhitava valitsuse poolt kurva rekordini kui registreeriti töötute arvu tõus üle 50 000. Nüüd on nende hulka lisandumas ka ERRi ilmateate diktor Peep Taimla, kes sai pärast Hispaania puhkust eetrikeelu.

Peep Taimla tavaliselt ja pärast puhkuselt tulemist päevitunult http://www.youtube.com/watch?v=dgXdo4-Qc1o

Naastes heideti talle ette liigset päevitust. Seejärel puhkes sõnasõda, mille kohta kirjutasin ka varem. Tagantjärgi vaadates siis maksis Hispaanias päevitamine Peep Taimlale töökoha. Jama on aga selles, et Kalev Meedia oli eilsest juba vähemalt TV4 logoga ja ega neid ilmast rääkivaid mehi väga paljudes kohtades ekraanile ei lastagi.

Rahvusringhääling otsustas lõpetada lepingu ilmateadustaja Peep Taimlaga, kes on meedias levitanud valeinformatsiooni rahvusringhäälingu kohta.
Rahvusringhääling on teinud Taimlale korduvalt ettepaneku kohtuda, millest Taimla, viidates erinevatele põhjustele, on loobunud.
“Terve nädala jooksul ei õnnestunud Taimlaga kokku leppida eetris esinemise graafiku osas ega lahendada tekkinud erimeelsusi,” selgitas Hanno Tomberg.
19. märtsil saatis Peep Taimla rahvusringhäälingule e-kirja, milles palus ajutiselt peatada teenuse osutamine rahvusringhäälingule.
“Aktuaalse kaamera” ilmateadustajana jätkab Triin Tuula.
http://uudised.err.ee/index.php?06158636

Sellest ERRi teatest sai lugeda ainult ühte poolt, et Taimla algatas töösuhte lõpetamise. Varem oli hoopis info, et sõnavahetus Urmet Koogiga oli haiguslehele jäämise põhjuseks.

Selle minu eelmise blogi postituse juures oli ka küsitlus, millest selgub, et päevitunud jume polnud sugugi häiriv:

Õhtuleht on mõnevõrra informeeritum ka Peep Taimla edasiste tegevuste kohta:

Ilma-Peep loeb ilma Kanal 2-s

aga endise tööandja “maskott” Ilmar Raag oleks võinud sajatamise küll ütlemata jätta: Ilmar Raag peab Ilma-Peepu skisofreenikuks

Ma peaksin veel mainima, et Triin Tuula on väga hea figuuriga, mida ta kindlasti näitab uhkusega ekraanil aga ta võiks rohkem seelikut kanda. Lihtsalt mind häirib kohutavalt see pükste puhul jalge vahelt vastu paistev kaart kui ta jääb otse vaates seisma või liigub.

Triin Tuula 2.03.2009 ilmateade

Halvasti varjatud kohvi tooteasetus Kuku raadios

Tooteasetus on selline reklaamimise viis, kus kaupa reklaamitakse sellises olukorras ja vahenditega, mida inimene esmapilgul üldse reklaamiks ei peagi. See pole muust infovoost eristatud kui reklaam. Sellel pole teistsugust kujundust ega teavitavat teksti. Näiteks teleseriaalis kasutavad tegelased selgelt ära tuntava logoga telefone, arvuteid ja super autosid. Või läks TV3 uudiste reporter kaameraga Ordi poodi ja küsis, milliseid monitore te kõige rohkem müüte (teised kauplejad teda ei huvitanud).

Nüüd leiutas Kuku raadio ilma pildita tooteasetuse – läbi dialoogi, ja tutvustas varjatud reklaami kaudu ühte kohvi tootjat.

Rohke Debelakk ja Jüri Mutika dialoog 20. märts 2009 Kuku raadios

Rohke Debelakk: 38 minutit on kell üle üheksa. Hääd hommiku jätku. Ja meil jätkub hommikune programm ikkagi sellises mõnusas kohvi aroomises miljöös ja  no mida sa praegu, Jüri, mekid. Sa tead ka, et  see on selline kohv, mida  maailmas on väga piiratud koguses?

Jüri Mutika: Ei tea. Minul on tassis teda pool tassi. Ma mõtlen, kas tass on pool tühi või pool täis. Maitse on selline, et ma ütleks, et tass on pool tühi. Et kui täis tass oleks, siis ma oleks tunduvalt rõõmsama näoga aga see on tüüpiline eestlaslik vingumine. Tegelikult on see tõesti maitse poolest suurepärane ja ma pärast seda vist enam üldse ei tahaks muud kohvi juuagi.

Rohke Debelakk. See on siis Etioopia (kaubamärg nimi) Ahah, selline asi. “Käsitsi korjatud, sortides välja vaid küpsed marjad” on seal tööd tehtud ja jaa, jaa.

Jüri Mutika. Etioopias on maailma pikimad inimesed.

Rohke Debelakk: Seda küll, jah. Ei tea aga….

Jüri Mutika: Järelikult väga kõrgelt korjatud. Ega ma ei tea kuidas kohvi see taim välja näeb. Kus ta need oad tulevad. Kas on vaja pikka inimest või lühikest, et käsitsi korjata.

Rohke Debelakk: Hästi pikka ikka kui ta on … naer… pikali, siis ta nagu haarde ulatus on lai.

Jüri Mutka: Selge. Tead, et päris uskumatu lugu on toimunud Vnukovo lennuväljal siin samas idanaabri juures.

Kuula klippi .mp3 formaadis

Eelnevas tekstis olid siis rasvases kirjas toodet iseloomustavad ja selle omadusi rõhutavad lõigud. Kas panite tähele, et algul esitas saatejuht teisele küsimuse, millest saime teada, et tegemist on piiratud koguses (järelikult haruldase = eksklusiivse = kalli) kohviga? Selle peale järgnes küsitud inimeselt kiitus, et pärast seda vist enam üldse ei tahaks muud kohvi juuagi. Seejärel anti kuulajale teada kohvi päritolumaa ning tootja ja fakt, mis tegi selle piiratud koguses saadavaks: Käsitsi korjatud, sortides välja vaid küpsed marjad.

Mina ei joo kohvi. Pole seda kunagi joonud rohkem kui seltskondlikel üritustel. Viimasel ajal ka seal mitte. Kohvis ei ole midagi erakordset ega eksklusiivset. Aastakümnete eest oli tõesti kohvi tootmine raske töö aga pärast Aasias kohvi kasvatama hakkamist valitseb maailmas tohutu ületootmine, kus kasvatajad ei saa saagi eest isegi mitte oma tehtud kulutusi tagasi. Näiteks Vietnam lootis kohvi kasvatamisega rikkaks saada aga see ei õnnestunud. Minu meelest oli nõukogude ajal ka pruunis metallpurgis lahustuv vietnami kohv ENSV-s saadaval. Ometigi rikkus selle plaani ära kohvi hinna kukkumine ja mitte protsentides vaid lausa kordades.

Kohv on tüüpiline põllumajanduslik toode, mis kallineb 2000 protsenti teekonnal tootjast kuni lõpptarbijani. See tähendab, et 20 korda.

Näide: ostate kilo röstitud või jahvatatud kohvi ube 120 krooni eest (ma pakun hinda umbes, sest pole aimugi). Selliste küpsete ubade kasvataja sai siis ainult 5 protsenti ehk 6 krooni. Ülejäänud 114 krooni võtsid endale vahendajad, pakendajad, vedajad, kauplejad, reklaami valmistajad, reklaami levitajad. Kui te ostate tassi kohvi hinnaga 30 krooni, siis mõelge ka selle peale, mitu tassi sai kaupmees sellest 1 kilost röstitud ja jahvatatud kohvist.

Samasugune mull ja pettus on ka need öko-kohvid või õiglase kaubanduse tooted. Jah, seal saab tootja ehk tavalise korporatsiooni hinnaga võrreldes mõnevõrra rohkem aga ikkagi on tema osa alla 1/10 lõpptoote hinnast.

Priit Hõbemägi kirjutab JOBU blogi

Eesti Ekspressi peatoimetaja Priit Hõbemägi on tegus ka uues meedias. Ta kirjutab vähemalt kolme blogi, mille hulka kuulub ka ajakirja JOBU oma. Kusjuures ma mäletan oma nõutust kui leidsin selle Eesti Ekspressi vahelt üsna hea aeg tagasi. Märtsis saab täis 2 aastat kui ma ei ole enam Ekspressi ostnud (õigemini 2 kord selle aja jooksul) ega oska seetõttu öelda, kas esimese numbri järel tuli ka mõni tõsisem trükis.

Priit Hõbemägi blogspot.com blogija profiil

Pilt aadressilt http://www.blogger.com/profile/10620636413650753974

Lugege siis http://jobumees.blogspot.com/

Krooni devalveerimine on juba läbi mängitud

Üsna huvitavad arengud toimuvad krooni ja euro teemadel. Esmalt käis Ansip välja kava minna üle eurole. Siis järgnes Ansipi poolt kindel devalveerimise eitus. Nüüd teatas Ekspress, et IMF simuleeris krooni devalveerimist 30 protsendi võrra juba möödunud sügisel. Praeguseks on möödunud kuude jooksul äkki isegi eurod valmis trükitud.

Õpime euromünte. Foto Virgo Kruve

Mäletate, kuidas eelmise aasta alguses saabus üsna mitu konteinerit saadetisi Eesti Panka? Ühel puhul ületas uudiskünnise asjaolu, et K-Komando (mitte segi ajada k-kohukesega) korraldas selle turvamist ja sihtist automaatidest lasteaia laste poole. Või vähemalt olid automaadi torud laste poole. Tookord tundus olevat tegemist Eesti 90 aastapäeva tähistamiseks mõeldud müntidega. Aga äkki lasti ka eurosedelid juba valmis trükkida?

Eriti karm on 40 lehekülje pikkune “Finantssüsteemi stabiilsuse hinnang”, millest enamiku kirjutas kokku pangakrahhide spets Steven A. Seeling. Töörühma kuulusid teiste hulgas Maailmapanga ja Rootsi riigipanga esindajad.

Paberis soovitatakse valmistuda halvimaks. Näiteks, mis saab siis, kui Eesti pangad ei saa enam Skandinaavia emafirmadelt häda ­korral abi. Samuti tuleb korraldada kriisisimulatsioon, kus peaksid osalema ka Swedbanki Balti üksused koos Eesti, Läti, Leedu ja Rootsi võimudega.

Sügisese seisuga pidid pangad peaaegu poole oma finantsidest tagasi maksma lähema kuu jooksul. Samas olid nad igast laenukroonist 46 senti välja andnud vähemalt kümneks aastaks ning neist omakorda pool saadakse tagasi alles 25 aasta või veelgi pikema aja jooksul.

Lühiajaliselt hangitud raha on kasutatud pikaajaliste laenude andmiseks. Selline tähtaegadega mängimine ja kokkuklapitamine on küll panganduse peamine ülesanne, kuid ühtlasi tähendab see likviidsusraskuste ohtu. Ainult 31 protsenti Eesti pankade lühiajalistest kohustustest on kaetud sularaha ja muude likviidsete varadega.

IMF märgib aga, et ärimahtude kiire kasvu tõttu on pankade kapitali suhe koguvaradesse alates aastast 2000 järjekindlalt kahanenud.

Muuhulgas arvutati läbi ka paljukardetud krooni devalveerimine 30 protsendi võrra. Sel juhul maksaks euro tänase 15,6 krooni asemel üle 20 krooni. Pankade kapitali adekvaatsuse tase kahaneks juba esimesel aastal praeguselt 15 protsendilt 5 protsendini. Hapuks võib minna kuni 10 protsenti laenudest.

Eesti Ekspress 19.märts 2009

Ega polegi eriti midagi lisada. Selles nädala eesti olnud soome dokfilmis öeldi Läti majanduskriisist rääkides välja, et Rootsi emapangad on asutanud rämpspanga, kuhu saaks olukorra halvenemise korral probleemid “uputada.”

Tähelepanu väärib ka asjaolu, et devalveerimise kursina räägitakse jällegi 21 kroonist ehk sama number millega tekitati paanika 2007. sügisel muukeelsete eestlaste seas. Äkki peaks selles nägema nüüd hoopiski katset inimeste valvsust vähendada, et teisel korral oleksid inimesed veelgi kindlamad, et küllap on tegemist kuulujuttudega.

Minul ei ole hoiuseid ega laene, mida devalveerimine mõjutaks. Küll aga seisab mul lähiajal ees swedbankis kontode sulgemine. Mul on juba ka teine alternatiiv välja vaadatud ehk kontsern, mis tegutseb kõigis läänemere ümbruse riikides sh Taani ja Poola (SEB sinna ei kvalifitseeru!).

Viharaadio paljastas ennast jälle

Vikerraadio saadete eest tasutakse Eesti Vabariigi eelarvest. Ometigi õigustavad nad koolipoisi klähvimist Venemaa suursaadiku kallal. Kui naabri diplomaat käitus kohatult, siis tegelegu sellega Välisministeerium. Mida on Urmas Paeti suu täis, et ta vaikib? Ja koolipoisi viskumine sellises olukorras Eesti Vabariigi väärikuse kaitsele on naeruväärne. Seda peaksid tegema palgalised töötajad Islandi väljaku Välisministeeriumi majas.

Riikide vahelises diplomaatias ja üldises kommunikatsioonis kehtib võrdväärsuse printsiip. Kui ametlikku staatust omav inimene kasutab iga inimese võõrandamatud inimõigust, olla loll (see pole ühegi seadusega keelatud), siis juhib sellele tähelepanu temaga võrdväärsel hierarhia kohal olija. Seda tööd ei jäeta koerapoisile*, kelle taoliste ütluste õigustamine ja võimendamine oli eile Viharaadios lausa päeva plussiks nimetatud. Täpsemalt küll asjaolu, et koerapoisi peale pahandanud kooli direktor võib selle eest omakorda kõrgemalt poolt karistatud saada.

Selliste väljaütlemiste peale ei kuku krants klähvima ega minister Lukas ei susi teda selja tagant veel kepiga tigedamaks. Hoopis vastutustundetu on aga meedia poolt teha sellistest kasvatamatutest nolkidest veel mingi “meedia kangelased”.

Kirjutan siis igaks juhuks veelkord, et Venemaa suursaadiku sõnakasutus polnud kindlasti juhuslik ja ei pruukinud olla ka tõele vastav aga sellele reageerib enesest lugu pidav riik väärikalt ja kindlasti mitte koerapoisi suu läbi. Minul on häbi kanda EV passi kui selle riigi väärikuse eest peavad viskuma võitlusse poisikesed. Antud juhul oli küsimus veel ka kõigest verbaalses või kirjalikus reageeringus.

Tiit Karuks: Tõepoolest, täna me oleme kaassaatejuhi Lauri Varikuga välja valinud päeva plussi. Ja see ei ole võib-olla niivõrd konkreetse sündmuse puhul Kui me tahame päeva plussina tunnustada protsessi ja ma loen teile ette uudise ja siit jätkab mõttekäiku juba Lauri:

Haridusminister Tõnis Lukas ei välistanud, et Venemaa suursaadiku Nikolai Uspenski väiteid kommenteerinud koolipoiss Sergei Metlee-evi, … Metlevi, kooli direktor võidakse vallandada. Lukas märkis ETV hommiku programmis Terevisioon, et ta on olnud ühenduses Tallinna Haridusametiga, kes tegeleb Mustamäe Reaalgümnaasiumiga otseselt. Haridusministeerium ei saa juriidiliselt kooli juhti ametist tagandada, vahendavad Eesti Reformierakonna Ringhäälingu uudised. Minister rõhutas, et Eestisse positiivselt ja lojaalselt suhtuvaid inimesi nagu Metlev on, tuleb kindlasti kaitsta, lisades, et vajadusel teeb ministeerium kõik, et noormehe tagakiusamist takistada.“

Ja tõesti see protsess vältab juba üle nädala. Ja tõepoolest vahepeal oli oht, et vaata ,et poiss visatakse oma arvamuse avalduse eest koolist välja. Õpilasnõukogust või õpilasomavalitsusest juba ta eemaldati peasekretäri kohalt aga tundub nii, et asjad asetuvad siiski nende õigetele kohtadele ja Lauri, sina oled ju tegelenud sellega juba ju eelmisel nädalal.

Lauri Varik: Jah, see noormees käis nädal tagasi meil siin stuudios ja tuleb teda tõesti tunnustada, et ta ei ole ka araks löönud selle kooli poolse reaktsiooni järel, vaid on endale kindlaks jäänud ja julgelt kaitsnud neid seisukohti ja väga eesti-meelne noor inimene, kes on loomulikult ka Eesti Vabariigis juba ka sündinud ja täiesti patriootiline Eesti ajaloole.

Ja selles mõttes tuleb teda igati tunnustada. Samas võib olla ääremärkusena siin antud juhul mainiksin ära, et ma mitte mingil juhul ei toeta ega ei tunnusta neid kooli inimesi aga ma ikkagi avaldan neile austust selles osas, et nad ausalt ka Aktuaalse kaamera telekaamera ees ütlesid välja oma väga otsese seisukoha Eesti ajaloo ja diskrimineerimise suhtes. See oli küll väga lühikese repliigina aga see näitas väga ilmekalt mismoodi need õpetajad selles Mustamäe koolis jätkuvalt mõtlevad ja, ja selles osas tuleb kahjuks tunnistada, et midagi paremuse poole pole kahjuks liikunud aga õnneks on heameel öelda, et venekeelsete noorte seas selline mõte, sellised mõtted enam väga levinud ei ole. Ja samas probleem on endiselt jätkuvalt üleval ikkagi, sest me teame, et meie ümber ee elab tegelikult väga palju inimesi, kes tegelikult elavad Eesti Vabariigis ka hoopis erinevas aeg-ruumis.

Kuula tiit_karuks_ja_lauri_varik nädala pluss 17. märts 2009

Tuletan meelde, et Rwanda genotsiidi (hutud tapsid 100 päevaga umbes  800 000 tutsi) õhutasid ka 2 raadiojaama, mille 3 töötajat mõisteti ÜRO tribunali poolt ka viha kampaanias süüdi.

Ma peaaegu mõistan Vikerraadio palavat toetust valitsuse erakondadele (Jaanuaris oli 76 protsenti poliitikutele antud kõneajast kolmikliidu inimestele, olen sellest ka pikema ülevaate kirjutanud).

Samuti tuletan meelde, et Viharaadio nimetas päeva plussiks Elmar Sepa vahistamise selle samal päeval kuigi siiani pole vist isegi mitte süüdistust esitatud.

Euroopast vaadates on Eesti pigem Kosovo sarnane lõhestatud riik. Tegelikult ongi Euronews näidanud reportaazi eestist kui kahe kogukonnaga riigist. Kui Eesti meedia propageerib õigluse sildi all koerapoiste klähvimist, siis see suurendab ainult võõrandumist.

*koerapoiss – aadlikel oli ennevanasti hobi koeri kasvatada. Sellega tegelesidki koerapoisid. Aga nad olid töötajate hierarhias isegi köögitüdrukust madalamal. Väga harva laskus aadlik suhtluseni koerapoisiga.

Kelmikas kirjaviga panga lehel: söösta maksete arvelt

Järgnevalt siis lõiguke ühe Eestis tegutseva panga interneti teenuseid tutvustavast tekstist:

internetipanka on võimalik kasutada ka ….(Tallinna kesklinnas)… kontoris asuva internetipanga terminali abil. Väldi järjekordi ning söösta maksete teenustasude arvelt!

Ma ei tea miks aga antud lauses sõna söösta kirjutamine toob mulle muige suule. See tundub kui üleskutsena kohale söösta, et maksete teenustasude arvelt ehk ka midagi säästa.

Ühtlasi avaldan kaastunnet kõigile endistele Hansapanga klientidele, ka mulle endale, sest alates tänasest on äriregistris Hansapanga asemel hoopis Swedbank. Mille kohta peaks keeleinspektsioon tegema ettekirjutuse, sest eesti keeles on sõna pank aga mitte bank.

Hansapank muutis nime 17. märtsist 2009 Swedbank vastu. Pilt äriregistrist.

Eriti meeldivad mulle nimed Swedbank Autobaasi Juhtimise Aktsiaselts (seostub millegi pärast Tiit Vähi töödega) ja Swedbank Elukindlustus Aktsiaselts, kus läks isegi käände lõpust -e kaduma.