Mul on põhimõte, et ma lolliga ei vaidle, sest meil ei pruugi kõrvalseisjad lihtsalt vahet teha. Samas olen ma alati aktsepteerinud iga inimese võõrandamatut ja inimõigustest tulevat õigust olla rumal, sest ükski seadus ei nõua lugemisoskust või tekstist aru saamise võimet.
Nii ongi Andres, Vahur ja ilmselt rida teisi kuulnud kusagilt mingi infokatkendit ja nüüd arvavad, et ma tahan sõnale veebileht kuidagi piirangut seada. Asja lükkas käima minu kiri ühele Tartu ettevõtjale, kes avaldas internetis reklaami kirjaga “Telli veebileht siit” ja see viis päeva jooksul foorumites järelduseni, et ma tahan keelata kellelgi sõna veebileht kasutamist. Sugugi mitte, kirjutage niipalju ja kuhu aga soovite, kasvõi oma blogis igas teises lauses.
Kuid, pakkudes teenust eraisiku või firmana järgnevates valdkondades – veebisaitide loomise, disaini ja haldamise teenus; veebisaitide majutamine, hostimine, jne – võite küll saada teate taolise tegevuse lõpetamiseks, sest samahästi võite kasutada oma tegevuse kohta poolt tosinat (koduleht, interneti leht, netileht, netisait, veebikodu, veebisait, veebikülg, jne) teist sõna ja te ei pea mitte seda tegema sarnase tähise all viidatud sõnaga. Samuti ei oleks probleemi kui te pakuksite “veebilehe” tegemist või “veebilehtede” tegemist, sest need sõnad on juba paari tähega eristatud kaubamärgina kaitstud sõnast veebileht.
Mõelge nüüd analoogiale kui kapa-kohilas hakkaks ilmuma näiteks POSTIMEES, mille päise logo oleks trükitud musta värvi tekstiga ja veidi sihvakama kirjatüübiga. Kas nüüd oleks tegemist uue tootega või samaliigilise tootega ja mille peale Eesti Meedia AS kindlasti reageeriks? Samamoodi arvas üks Tartu tulehark, et ma tahan nüüd kuidagi sõna VEEBILEHT enda firmale hoida. Kindlasti mitte! Ma ütleks selle peale, et kasutage vaid oma tarbeks nii palju kui kulub aga kui teenite raha just nimelt sõna veebileht oma tootele või teenusele kandmisega, siis ei pruugi asi edaspidi piirduda vaid teavitava kirjaga. Domeeni veebileht.ee olen kasutanud 2007. maikuust aga kaubamärgi registreering jõustus 2008 oktoobris ning kindlasti sai selle aja jooksul sõna paljudele suupärasemaks.
Lisan siia mõned väljavõtted Kaubamärgiseadusest:
§ 3. Kaubamärk
Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest.
§ 4 Kaubamärgi õiguskaitse sisu
(2) Registreeritud kaubamärgi suhtes võib ainuõigust teostada ainult kaubamärgiomanikuna kauba- ja teenindusmärkide registrisse (edaspidi register) kantud isik, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
§ 6 Kaitstava kaubamärgi kujutatavus
(1) Kaitstav kaubamärk peab olema graafiliselt kujutatav.
§ 14 Ainuõigus
(1) Kaubamärgiomanikul on õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses:
1) õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud;
§ 57. Ainuõiguse kaitse
(1) Kaubamärgiomanik võib esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku, kaasa arvatud litsentsilepingu tingimusi rikkunud litsentsisaaja vastu:
1) õigusrikkumise lõpetamiseks;
2) tahtlikult või hooletuse tõttu tekitatud varalise kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu, ja moraalse kahju hüvitamiseks.https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13122230
Lisan selgituseks, et kaubamärkide tüübid on järgmised:
- Sõnamärk
- Graafiline (Nike kaar, Adidas 3 triipu)
- kobineeritud (sõna+kujundus, Kalev šokolaadina)
- vähem levinult ruumiline ehk pakend (cola kaarjas pudel)
- helimärk
- lõhnamärk
Seda ei teadnud praeguse paanika algataja, sest pixel.ee foorumis teatas ta kohe, et patenteeritud. Õppige esmalt vahet tegema patendil ja kaubamärgil ning siis tulge ärialaste vaidluste peale sõna võtma.
Sõna VEEBILEHT on kombineeritud märk ehk sõna+kuju.
PS. tänan Tarieli, kes tegi veebileht.ee jaoks rohkem reklaami kui oleksin saanud reklaampinna ostmisega.
