Eesti e-valimised eiravad häid Euroopa tavasid

Euroopa Parlamendi valimiste tulemuste väljaselgitamine kestis Eestis ligi nädal aega. Paberist valimissedeleid loeti üle korduvalt ja valija tahet oli hiljem ka tagantjärele võimalik tõendada. Hoopis tähelepanuta jäeti e-hääletuse järelkontrolli võimaluse puudumine ja süsteemi ülesehitusest tulenevad puudused.

Siiani on maailmas kasutatud e-hääletamise mõiste all süsteemi, kus valija läheb jaoskonda ja teeb otsuse arvuti vahendusel. Eesti lähinaabrite hulgas kasutati valimismasinaid viimati Soome kohalikel valimistel  2008. aasta oktoobris. Kirjutasin 5. novembri Kesknädalas, kuidas kolmes Soome vallas korraldatud proovihääletus ei kulgenud probleemivabalt.

Valimistel kasutatud valimismasina loonud TietoEnatori juhataja Jukka Iivoneni sõnul polnud viga mitte süsteemis, vaid inimeste käitumises ja süsteemist aru saamises. Käesoleva aasta 29. jaanuaril tuli Helsingi halduskohtust otsus sellisel proovihääletusel antud tulemuste tühistamise kohta, sest valimismasinad osutusid inimestele probleemseks. Masinad jätsid hääletamise lõpule viimata või ei tagastanud elektroonilist hääletajakaarti. Kuigi vigaseid e-hääletamisi oli arvuliselt vaid 1,9 protsenti, ei peetud seda demokraatlike valimiste jaoks piisavaks. Soomes saadakse aru, et igal häälel on kaal ja mitte ükski ei tohi valimismeetodi tõttu kaduma minna.

E-hääletus Eestis külvab segadust

Eestis on aga e-valimiste süsteem tehtud nii, et sisuliselt võib hääletaja arvuti asukoht olla ka tema valimisjaoskonna asukohaks. Taoline üle riigi hajutamine muudab võimatuks valimist võimaldavate arvutite või valimismasinate eraldamise turvatud võrguks. Selletõttu ei tea süsteem kunagi ette, kas valima pöörduja on lihtsalt hääletaja või pahatahtlike kavatsustega tegelane.

Ilmselt on Eesti väiksus ja puuduv mõju Euroopas olnud asjaoludeks, miks ei ole soovitud e-hääletamise süsteemi vähegi arvestatavalt rünnata. Tasuks meenutada, et Pronksiöö-aegsete küberrünnakute korraldamise eest on süüdi mõistetud vaid üks arvutikasutaja, kes süüdistuse järgi suutiski halvata mitme ajalehe serveri töö vaid oma koduse arvutiga.

Kui hääletamine leiaks aset valimismasinas, oleks võimalik hiljem avastada ka vigade ilmnemist. Näiteks Soomes leiti probleem selle läbi, et võrreldi elektroonilise valimismasina kasutamiseks inimestele väljastatud kaarte ja antud häälte hulka, ning nende erinevusest saadigi veale jälile.

Eesti süsteemil ei ole niisugune järelkontroll võimalik. Kasutaja teeb oma arvutis oma parimate teadmiste järgi läbi e-hääletuse protseduuri ja laseb hääle „musta kasti”. Mis sellega edasi toimub, ei ole temale enam teada ega ka järelkontrollitav. Seejuures ei ole hääletuskasti viimisega iga valija arvutisse võimalik kontrollida, kas ta ikkagi viis hääletamisprotsessi lõpuni. Sisuliselt ei ole võimalik eristada süsteemi sisse loginud proovijaid ja katkestajaid nendest, kes tahtsid küll hääletada, aga kas siis teadmiste vähesuse või tehniliste probleemide tõttu (puudulik tarkvara, ühenduse katkemine, digitaalse allkirja andmine) ei saanud hääletamist lõpule viia.

Eksperimendil võivad olla kurvad tagajärjed

Peamine probleem on aga häälte järelkontrolli puudumise võimalus. Hääletaja ei tea, kas tema valik läks kirja, läks soovitud kandidaadile või kinnitati nõuete kohaselt ära. Selle kohta on meil vaid süsteemi loojate sõna – ei midagi enamat. Samuti ei ole valimiskomisjonil võimalik kontrollida, kas kõik hääletamise leheküljele www.valimised.ee tulnud kasutajad said seda takistusteta teha. Saame teada ainult õnnestunud hääletamistest. Kui palju on olnud aga neid juhtumeid, kus küll prooviti häält anda, aga näiteks arvutite riist- ja tarkvara erinevuse tõttu see ei õnnestunud?

Euroopa Parlamendi valimistel anti elektrooniliselt 6,5 protsenti häältest. Ülejäänud 93,5 protsenti kasutasid traditsioonilist demokraatiavahendit – valimissedelit. Kuid olukorras, kus erinevate erakondade vaheline jõudude tasakaal on sedavõrd napp, et otsustavaks saavad ka sajad hääled, ei tohiks kasutada süsteemi, mis ei ole täielikult Vabariigi Valimiskomisjoni kontrollitud tingimustega, ühetaolise meetodiga ega isegi mitte vigade avastamiseks järelkontrollitav.

Lugedes interneti foorumeid võib leida kümnete kaupa teateid juhtumitest, kus kasutaja arvuti ei saanud hakkama e-hääletuse läbiviimisega. Ilmselt ei suudeta kunagi valmistada kõigi operatsioonisüsteemide jaoks ühtemoodi toimivat ID-kaardi lahendust, sest erinevaid versioone on lihtsalt liialt palju. Selle tõttu ei tohiks diskrimineerida hääletajaid sõltuvalt nende soetatud arvutist ja kasutada valimisteks ainult ühetaolist hääletamise süsteemi.

Eesti demokraatia taastamisest pole möödas isegi mitte 18 aastat, aga ometigi ei eksperimenteeri e-hääletamisega ka need riigid, kus demokraatia traditsioonid on mitmeid kordi pikemad.

Ilmus artiklina 17. juuni 2009 ajalehes Kesknädal

Vikerraadio langes Siim Kallase hääletusroboti küüsi

Vikerraadio saade Uudis+ langes Siim Kallast toetava hääletusroboti rünnaku alla. Saate juhi Lauri Hussari sõnul olid nad sunnitud kustutama sadu hääli ja alles jätma vaid 1 hääle.

Praeguseks on hääletusrobot jällegi oma tööd asunud tegema, sest Reformierakonna hiljutise valimiskampaania tähtkuju ja käilakuju jätkamist soovis lausa 61 protsenti.

Interneti gallupi mõjutamine Siim Kallase kasuks.

Hääletada saab siin aadressil:

http://vikerraadio.err.ee/saade/index.php?id=686

Kuula Lauri Hussari hurjutust valimiste gallupit hääletusrobotiga petvate Siim Kallase toetajate kohta.

www.valimised2011.ee lehel

British Airways palub töötajatel ilma palgata töötada

Lennufirmade olukord on karmiks läinud. Nüüd palub brittide lipulaev British Airways lausa 1 kuni 4 nädalat tasuta töötada või viibida ilma palgata sama kaua puhkusel.

Reuters annab teada, et suurtes võlgades olev firma on alustanud “ellujäämise programmiks” nimetatud kokkuhoiu kava. Firma teatel osaleb selles vähemalt 1000 inimest, nende seas ka juhataja Willie Walsh. Tema aastane teenistus on 735 000 naela ehk 13 miljonit ja 597 tuhat krooni.

Kokkuhoiu kava ei kohusta töötajaid, kuid kannustab igatühte tegema oma osa.

Asjast kirjutas YLE uudised

POKS: koera inimeste ja kassi inimeste vahel

Ma ei pretendeeri lemmikloomade kasside ja koerte vahelises leeris kummalegi poolehoidu avaldama aga märgin siiski Õhtulehe veebis ilmunud väitet, et koerad on kassidest targemad. Seda järeldati siis inimese loodud katse järgi, kus kassidel lasti toidu kättesaamist proovida maiustuseni viinud nööridega katsetades.

testis 15 kassi, paigutades läbipaistva plastnõu alla nööri külge seotud maiuseid ja jälgis, kuidas kassid neid kätte proovivad saada. Kui maiuseni viis üks nöör, polnud kassidel probleemi, et see kätte saada, aga kui tegu oli kahe paralleelse nööri või kahe ristatud nööriga, millest vaid üks viis maiuseni, ei suutnud peaaegu ükski kass õigesti valida, kuigi tuleb tõdeda, et edukamad oldi paralleelsete nööridega katses, samal ajal kui ristatud nööridega katses valis üks kass alati valesti ja teised panid täppi juhuslikult.

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=334159

Kahjuks ei selgu sealt artiklist, millised olid koerte tulemused, et neid ei saanud inimese koostatud katses kassidega ühele pulgale asetada.

Loomulikult oli selle infokillu väärtus vaid lisaklikkide tekitamine, sest kõigil inimestel on oma eelistus kas siis koerte või kassid poolel. Seda näitab kasvõi gallupi lisamine

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=334159

Marek Strandberg peaks loobuma tartlaste esindamisest Riigikogus

Marek Strandberg Riigikogu lehelt

Marek Strandbergil on sissekirjutus Tartusse, sest seal elavad tema lapsed ja laste ema. Marek ise elab aga elukaaslasega Tallinnas, seejuures maksumaksja tasutud elamispinnal. Soome Riigikohus tühistas täna ühe saadiku mandaadi, sest ka temal puudusid piisavad peresidemed valijate mandaadi andnud linnaga. Postiaadressi ja maksude tasumist ei peetud piisavaks.

YLE uudised annavad teada, et Soome Keskerakonna Euroopa Parlamenti valitud saadik Hannu Takkula jäi ilma oma kohast Rovaniemi linnavolikogus, sest tema koduvald ei ole Rovaniemi.

Perusteluissaan Korkein hallinto-oikeus toteaa, että Takkulan perhesuhteet eivät liity Rovaniemelle, koska hän ei ole töissä kaupungissa eikä hänellä ole muitakaan taloudellista yhteyttä Rovaniemelle. Järjestötoimintaan osallistuminen ja verojen maksaminen kaupunkiin ei kuntalaisuuteen riitä.

YLE uudised

Tõlgituna tähendas see seda, et Takkula ei omanud peresuhteid linnaga, sest ta ei töötanud linnas ega omanud ka muid majanduslikke sidemeid. Linnavolikogu istungitel osalemine ja maksude tasumine linnale ei olnud Riigikohtu otsuse järgi piisavad argumendid.

Täpselt sama olukord on Marek Strandbergiga, kes küll maksab Tartusse oma maksud aga peresuhted on minevik ja vaevalt ta eriti sageli ka Tartu linna külastab. Heal juhul loeb seal ilmuvat Postimehe lehest ja tartu.ee lehelt.

Eestimaa Roheliste eestkõneleja Marek Strandberg elab vanalinnas Valli tänaval kolmetoalises korteris.
“Minu sissekirjutuskoht on Tartus hoopis.”
Teid on peetud läbi ja lõhki Tallinna inimeseks, miks te olete ennast sisse kirjutanud Tartusse?
“Sellepärast, et minu lapsed on seal ja ma olen seal maksumaksja. Ja mul ei ole hetkel küll pealinnas mitte mingisugust muud elamist,” põhjendab ta, miks laseb maksumaksjal iga kuu 7000 krooni eest oma elamise kinni maksta.
Aga teie elukaaslasel on Krediidiinfo andmetel Tallinnas koguni kaks korterit?
“Jah, aga need ei ole tal kasutuses.”
On need välja üüritud või on sugulased sees?
“Need ei ole, jah, meie kasutuses.”
Kas olete kordagi mõelnud, et võiks hüvitisest loobuda?

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=333780

Praegu on ainus erinevus Soome juhtumiga, et me ei tea Hannu Takkula võimalikest lastest ja nende ema elukohast. Kui see on samuti saadikuks valitud mehe praegusest kodust erinevas linnas (antud näites siis Rovaniemi), siis võiksime järeldada, et ka Eestis võiks taoline kaugkodu praktika olla demokraatliku esindusorgani liikme koha saamiseks ebapiisavaks. Volikogu, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi liikme kohad olgu ikkagi tegeliku kodu ja mitte sissekirjutuse järgi. Muidu ongi nii, et 80 Riigikogulast elab püsivalt Tallinnas ja käib oma sissekirjutuse järgses valimispiirkonnas vaid külas või nagu nad ise armastava öelda: valijatega kohtumas.

Maksuvõlg poob SKY Plus raadiote gruppi

Käivitunud on uus skeem, mille teostumisel jääb maksumaksjal saamata 21 miljonit krooni ja meedia turgu solgitakse äriplaaniga ebaõnnestunud ärimeeste poolt ka sügisel edasi. Jutt käib First Media OÜ-st, kellele kuuluvate raadiojaamadel Sky Plus, Energy FM, Raadio 3 ning Russkoe Radio ja Sky Radio ei lähe kohe üldse hästi. Nimelt kehtivad praegused raadiojaamade litsentsid kuni 16. novembrini 2009. See on ainuke tegelik kuupäev, kuni on vähegi võimalust võlgnevust vähendada. Pärast seda tehakse ilmselt Taevaraadio AS taha koondunud inimeste osalusega uus äriühing, et siis uuesti proovida litsentside saamist. Seejuures oleks see vaid eetiliselt taunitav halb äripraktika, ei midagi enamat. Kaotajaks jääksid maksumaksjad, osaliselt raadio kuulajad ja teised sama valdkonna ettevõtjad, kes ei ole saanud kasutada 18,5 miljoni kroonist riigi poolset maksuabi (tasumata jäänud maksude näol).

Tänase seisuga on www.sky.ee maksuvõlg riigi poolsete nõuetena summas 18 502 124 krooni ja maksusummadelt on arvutatud arvestuslik intress 2 602 580 krooni, kokku siis 21 104 704 krooni.

Raadiojaamade Sky Plus, Energy FM, Raadio 3 ning Russkoe Radio ja Sky Radio maksuvõlg on 17. juuni seisuga 21 miljonit krooni või täpsemalt 21 104 704 krooni.

Seega mõelge kõik kuulajad, kes te neid raadiojaamu jälgite või kavatsete sinna reklaami tellida, et kogu saadavast rahast ei jätkuks litsentsi aegumiseni jäänud aja jooksul võlgnevuse tasumiseks. Kui täna oli meedias teade Eestis valmistatud toitude märgistamisest väikse lipukesega( Delfi: Eestis toodetud toiduained saavad rahvuslipu märgi) või Äripäevas kampaania osta eesti kapitaliga firmadest, siis mina teeksin üleskutse mitte toetada maksmata maksudega ebaausaid raadiojaamu ja boikottida Sky Plus, Energy FM, Raadio 3 ning Russkoe Radio ja Sky Radio nimelisi kanaleid.

Võrreldes minu eelmise kirjutisega 9. juunil siis on toimunud ka taolisele First Media OÜ hülgamisele viitav areng. Nimelt on 5. juunil sisse antud taotlus just nimelt Taevaraadio AS pool kaubamärgile:

Sky Plus kaubamärk Taevaraadio AS-ile

Klass 35 reklaam, äriinformatsioon, reklaami ja teadete levitamine, jaotamine, avaliku arvamuse kujundamine, raadioreklaam.
Klass 38 side, raadiosaated, raadiolevi, ringhäälingusaated; infoedastus; uudisteagentuurid.
Klass 41 meelelahutus, ajaviide, lõbustus, meelelahutusteave, puhketeave, raadioprogrammide valmistamine, raadio meelelahutus-, lõbustussaated, lindistusstuudioteenused, helisalvestiste üürimine

Kordan siis üle, et praegu tegutseb ringhäälingu litsentsi alusel selle raadiojaama eetrisse andmisega hoopis teine äriühing ehk First Media OÜ, millel aga on tänase seisuga 21 miljoni kroonine maksuvõlg. Kui see ei ole living.ee sarnane äriskeem (kus interneti pood ja domeen kanditi Langersen OÜ-st ära vaid pool aastat enne selle pankrotistumist asutatud firmale Living.ee OÜ) siis mis üldse võiks olla märgid, et tarbijale tuntud kauba või teenuse nime taga opereeriv äriühing kavatsetakse võlgadesse pooduna maha jätta ning uuega asendada. Sellega võrreldes oli Langersen OÜ ja Ove Siiro äriplaani nurjumine isegi väike, vaid miljoni kroonine ämber.

Kahjuks ei ole mul ligipääsu andmetele, et otsida praeguseks First Media OÜ ainsaks osanikuks jäänud Artur Eret teiste firmade kohta või hiljuti asutatud äriühingute seotusest temaga aga ma olen kindel, et need on juba tehtud. Äkki isegi mõned kuud tagasi. Novembris aga vormistatakse siis ringhäälingu litsentsid ja inimeste töölepingud neile ümber ja kogu meediatsirkus läheb vanas rütmis edasi.

Vaadake lisaks praegu kehtivad ringhäälingu litsentsid ja nende omanikfirmad ning raadijaamade sageduste tabel.

Mõnes järgmises postituses üritan uurida ka teiste raadiojaamade taga olevate firmade seisu.