Virgo Kruve veebikodu ja blogi

Tähelepanekuid, mõtteid ja pilte 21. sajandi Eesti elust.

Archive for juuli 7th, 2009

Suvi on maasikas

Kirjutas Virgo Kruve &emdash; 7. juuli 2009

Seekord siis ilusate ilmade meenutuseka ja saabuvate vihmapäevade eel üks pilt suurest maasikast:

Suur maasikas taldrikul, tervislik vahepala. Foto Virgo Kruve

Suur maasikas taldrikul, tervislik vahepala. Foto Virgo Kruve

Ilma mingi tagamõtteta. Vaadake kui ilus!

Posted in blogid ja internett | Leave a Comment »

Lapse vanematele lisahääle andmise poliitjamast

Kirjutas Virgo Kruve &emdash; 7. juuli 2009

Parempoolsed poliitikud käisid Andrei Hvostovi suu läbi välja mõtte, et iga lapse eest võiks valimistel lapsevanem saada hääle juurde. IRL peab ikka olema väga meeleheitel, et oma hääli otsib kaotatud valijate hulgast nüüd alla 18. aastaste seast.

EPL avaldas väga hea arutluskäigu Hent Karmo sulest, et ükski teine demokraatia ei toimi tänapäeval ülemuslike häälte põhimõttel. Jah, ajaloos on olnud perioode kui vaesed ja naised olid ilme hääletusõiguseta või siis hääletada said vaid rikkad aga üheski riigis ei ole tuldud mõttele inimeste hääleõigust laiendada ühegi teise parameetri järgi kui vaid kodanikuks olemine. Pigem on siin tehtud erandeid mitte-kodanikele kus näiteks Eestis ja Lätis kehtib juba mitte-kodanike hääletamise õigus kohaliku omavalitsuse valimistel. Järgnevalt valik katkeid Hent Karmo tekstist:

Neis demokraatiates, millega meil meeldib ennast võrrelda, arvestatakse seda, mis on kellelegi hea või mida keegi eelistab, mitte häälte kokku lugemisel, vaid häälte andmisel.

Tänapäevaste demokraatiate põhimõte „Üks inimene, üks hääl” pole formaalne igand, mis on lipsanud läbi valgustusajastu kriitikasõelast. Vastupidi, see on sisuliselt hästi põhjendatud reegel, mille kohaselt ei arvestata hääli lugedes sisulisi kaalutlusi.

Lapsevanemate hääle mitmekordistamise idee kisub meid libedale pinnale, sest avab ukse küsimusele: mis on kellegi hääl väärt?

Idee autorid ütlevad, et peaks, kuna neil on rohkem kaalul ja seega mõtlevad nad häält andes mitu korda – mida rohkem lapsi, seda enam – ja annavad oma hääle vastutustundlikumalt. Väikest pensionilisa nad igatahes tulevaste põlvede arvel jahtima ei lähe. Ehk tõesti, kuid kas nii väites ei eeldata põhjendamatult, et eakatel on kombeks saboteerida vastutustundlikku valimist? Vahest ei ole päris sisutud põhiseaduse sõnad, mille kohaselt teostavad hääleõiguslikud kodanikud mitte ainult iseenda, vaid kogu rahva kõrgeimat võimu. Ei ole ju võimatu, et lasteta inimene valib erakonna, kes lubab positiivsemat iivet ja enam lasteaiakohti!

http://www.epl.ee/artikkel/472875

Ma olen ka ise mõelnud, et kuidas saavad lapse eest lisahääle andjad ära unustada, et 300 000 pensioni saaja seas on valdav enamus ka ise lapsevanemad ehk siis suure tõenäosusega ka nende lapsed on veel elus. Miks me siis ütleme, et lapsed alla 18 aasta peavad oma hääle loovutama neist vanemale aga näiteks reedel 46 aastaseks saav Andrei Hvostov võib ise oma hääle üle otsustada ja tema vanematel (pikka iga neile!) sarnane reegel ei rakendu? Kui tahate lapse eest anda lisahäält, siis kehtigu see ka niikaua kui lapsevanem on elus ehk kasvõi 89 eluaastani saab oma “täiskasvanu ealiste laste” nimel häält anda.

Mida on Isamaa, hilisem Isamaaliit ja praegune Isamaa ja Res Publica Liit tegelikult laste jaoks ära teinud? Aastal 2002 oli Aino Järvesoo nimeline vanaproua, kes kulutas miljoneid ideele, et tookord oleks lapsetoetus tõstetud 1000 krooni peale. Aastal 2009 on see endiselt 300 krooni. Tõsi, tookord riputas Isamaaliit välja loosungi, et 1 kroon ja 3 palli ning Riigikogus eriti tegija ei olnud aga nüüd on nad valitsuses olnud üle 2 aasta.

Isamaa lubadus 1000 krooni lapsetoetust 2002. oktoobris ei ole siiani täitunud. Aastal 2009 on see endiselt 300 krooni.

Isamaa lubadus 1000 krooni lapsetoetust 2002. oktoobris ei ole siiani täitunud. Aastal 2009 on see endiselt 300 krooni.

Miks ei ole lastest hoolivad poliitikud vahepeal käinud välja ideed lapsetoetuste kahekordistamise eest? Seda laste häälte ideed on toetanud Ott Lumi, kes oli kunagi Res Publica peasekretär ja praegu on Riigikogu liige IRL-i fraktsioonis. Algatage siis Riigikogus mõni vastav seaduseparandus, IRL-i inimesed:

Mart Laar

Andres Herkel

Toomas Tõniste

Ene Ergma

Kaia Iva

Mari-Ann Kelam

Tarmo Kõuts

Ott Lumi

Marko Mihkelson

Erki Nool

Mart Nutt

Tiina Oraste

Urmas Reinsalu

Margus Tsahkna

Peeter Tulviste

Ken-Marti Vaher

Lauri Vahtre

Trivimi Velliste

Taavi Veskimägi

Mis nüüd, raha ei ole eelarves? Viisite Eesti majanduse võimule saamisega koos reformierakonnaga vaid 2 aasta jooksul kriisi? Siis piiks maha, rotipojud!

Posted in blogid ja internett, inimesed, poliitika | Leave a Comment »

Video: Eesti masu hümn – Oih, meie majandus on kriisis!

Kirjutas Virgo Kruve &emdash; 7. juuli 2009

MASU ehk Majanduse Surm on Eestis täitsa möllamas. Käibemaksu tõus lööb kõiki teenuseid ja kaupu. Lisaks kütuse aktsiisi tõus ja töötuskindlustuse makse tõus 4,5 protsendi peale palgast.

Ometigi on olemas ka MASU hümn: Raekoja plats 15. mail 2009. Minu enda filmitud, muideks.

Mulle meeldib eriti nende noorte naiste kilkamine: oih, oih, oih meie majandus on kriisis, kriisis! Selle järel aga mis teeb rahvas? Rahvas plaksutab, nagu lambakari, et meil TALSE on lumme kukkunud ja euribor on kõver. Ma muidugi saan aru, et see oli eneseiroonia segatuna lauljate pingutuse väärtustamisega. Või olid siis kõik seal turistid, sest vaevalt mõni normaalne eestlane liiguks tööpäeval kell 15 ajal Raekoja platsil.

Eesti Vabariiig taastamise alguspäevil oli vist Eesti Pangas väljapaistval kohal tegelane Rein Otsason. Tema nime pilkas Ivar Vigla, kes ühes saate lõigus pani kaupade defitsiidile vaid ühe repliigi: otsas on.

Nüüd 2009 aastal juhib tööandjate keskliitu mees, kelle nimi on Tarmo Kriis. Ärge te midagi siin töövõtjad kilgage, et teil on kriis. Nagu vanarahvas teadis, siis kurja ei kutsutud kunagi õige nimega ja öeldi ikka võsavillem, metsakutsu, kriimsilm, hallivatimees või veel midagi muud. Täna just tuli TV3 uudistest teade, et pühapäeval lõppenud laulu- ja tantsupeo üks (tantsu)üldjuhte sai proovide ajal teate oma koondamisest alates juulist.

Posted in blogid ja internett, inimesed, majandus | Leave a Comment »

USA Vabadussammas on jälle külastamiseks avatud

Kirjutas Virgo Kruve &emdash; 7. juuli 2009

4. juuli oli USA Iseseisvuspäev ja selle puhul avati Vabadussamba kroon jälle külastajatele. See oli suletud pärast 11. septembri Georg Walker Bushi tegevusetusest tingitud terroristlikke rünnakuid. Kuju kinkisid teatavasti prantslased, kes suurendasid ühte oma maal asuvat kunstiteost.

Umbes samasugune kitš oli ka nädal varem Harju mäe nõlval avatud Vabadussõja sammas, mida ekslikult peetakse ka Võidusambaks. Tegelikult mälestatakse sellega ju sõjas hukkunuid, keda ometigi oli vaid 3588, samas alates 1991. aastast on Eesti Vabariigis jäänud vähemaks 40497 eestlast vaid surmade ja sündide vahe tõttu. Siin pole isegi arvestatud välismaale kolinuid. Kõigile neile ligi neljakümnele ja poolele tuhandele on internetis viidatud aadressil ka sümboolne virtuaalne mälestusrist, mille säilitamist saate ka rahaliselt toetada. Annetuse info on ka seal lehel toodud.

Karikatuur 1.04.2004 Financial Times. Abu Ghraib Liberty statue. Ilmus 1 aasta pärast Georg Walker Bush´i kõnet lennukikandjal, kus oli loosung Mission Accomplished ehk Missioon täidetud. See käis Iraagi sõja kohta. Samal ajal olid avalikuks saanud Abu Ghraibi vangla piinamise fotod. Foto ajalehest.

Karikatuur 1.04.2004 Financial Times. Abu Ghraib Liberty statue. Ilmus 1 aasta pärast Georg Walker Bush´i kõnet lennukikandjal, kus oli loosung Mission Accomplished ehk Missioon täidetud. See käis Iraagi sõja kohta. Samal ajal olid avalikuks saanud Abu Ghraibi vangla piinamise fotod. Foto ajalehest.

Teine oluline sündmus toimus veel 1. juulil seoses Iraagiga.

Lõpuks pärast 6 aastast Iraagi allutamise ja lääne judeo-kristliku kultuuri “viljastavatesse” tingimustesse (narkosõltuvused, pahed, moraalitus, suguhaigused) kallutamise üritamist andsid USA väed alla ja loobusid sellest maa okupeerimise plaanist ning viisid kõik oma sõdurid Iraagi linnadest välja. Nad on veel Iraagis aga vaid maal patrullimas. Ilmselt on seal nende ründamiseks kohalikel vabadusvõitlejatel ka paremad võimalused, ilma kõrvalseisjaid vigastamata. See on umbes sama kui Eestis oleks 1940ndate lõpus hävituspataljonid koondatud vaid linnadesse ja öeldud, et tehke maal mida tahate. Iraagis nimelt on selline vahe, et seal on maa enamasti kõrb ja klimaatiliselt väga raskesti talutav ning puuduvad ka võitlejate varjumiseks sobivad maastikud (kivide vahel pole eriti mõnus) ja selle pärast löödigi jänkide palgasõdurid linnadest minema, et metsavennad, oih kõrbevennad, saaksid linnade jaheduses koguneda ja võõrvägede väljalöömise plaane pidada.

Umbes 4600 USA sõdurit on surnud 6 aastase Iraagi invasiooni käigus. Nafta hind on aga vahepeal lausa 5 kordseks kasvanud: sõja alustamisel oli ta mälu järgi 31 USD barreli eest, siis käis ära 150 dollari peal koos USA majandusmulliga Georg Walker Bushi ametiaja lõpuaastal ja nüüd on kukkunud umbes 75 USD peale barrelist, mis on endiselt rohkem kui 100 % kõrgem kui sõda alustades.

Posted in blogid ja internett, eliit, inimesed, poliitika | Leave a Comment »